Klubi juhtkonna poolt ootab Hole-in-One’i lööjaid tugev käepigistus, sertifikaat ja nimi klubihoone Hole-in-One’i seinal.

Pühapäeval, 13. juulil löödi Sea Course’i 10. rajal EGCC hooaja seitsmes Hole-in-One. Elu teise Hole-in-One’i sai kirja klubiliige Ülle Kink, kel õnnestus pall ühe löögiga auku saada hübriidkepiga number viis.

Küsisime Ülle käest, et kuidas mäng tol päeval sujus ja mis tundega ta kümnenda raja tiiboksi astus. “Mäng oli hea. Enne kümnendat rada kaebasin mängukaaslasele, et aastal 2020 tegin täpselt samal rajal Hole-in-One’i, aga eelmisel korral lõin palli põõsasse,” andis Ülle edasi vastakad tunded, mis teda lemmikrajal ees ootasid. Kaaslane aga lohutas, et saatus ootabki, et teed teise Hole-in-One’i. Ja nii see juhtuski.

“Kui ma esimest korda Hole-in-One’i tegin, siis oli kaks mängukaaslast, kuid ma üldse ei näinud palli aukuveeremist. Nemad hakkasid kisama ja hüppama nings ütlesid, et tegin Hole-in-One’i. Aga seekord nägin ise palli veeremist ja selle nägemine oli väga emotsionaalne. Tunne oli äge! Pall kukkus ääre peale ja läks edasi nagu tal oleks elu sees olnud,” kirjeldas Ülle, kelle rõõmsa hetke üle rõõmustas loomulikult ka aastaid golfi mänginud kaaslane, kes polnud mitte kunagi Hole-in-One’i löömist oma silmaga näinud.

Kui nö kohustuslikud pildid tehtud, jätkus Ülle mäng kerges emotsionaalses segaduses. “Paar rada lappas, keskendumine oli hajunud, aga siis sain jälle joone peale.” Erilise hetke tähistamine lükkus aga kiire aja tõttu mõned päevad edasi, kuid Ülle sõnul nii toredat sündmust loomulikult tähistamata ei jäta.

“Mul ei olnud selleks hooajaks Hole-in-One’i kindlustust tehtud. Mõtlesin, et teist Hole-in-One’i ma kindlasti ei tee. Nüüd tegin kindlustuse siiski ära, sest võibolla teen kolmanda Hole-in-One’i. Juba sain hoo sisse ja maitse suhu,” on Ülle optimistlik järgmise Hole-in-One osas. Soovitusi, kuidas palli ühe löögiga auku lüüa, ta siiski jagada ei soovi. “Kui Hole-in-One tulema peab, siis tuleb,” võttis Ülle elutargalt hooaja senise tipphetke kokku.

Soovime Üllele palju-palju õnne ja jääme pikisilmi järgmiseid Hole-in-One’e ootama.