Soojad sügisilmad on mängijatele olnud õnnistuseks – golfiväljakud on täis nädalavahetuseti isegi novembris. Väljakuhoolduse seisukohalt on sügistööd üliolulised, sest need panevad aluse kevade kvaliteedile. Sel sügisel ja talvel kasutame väljaku uueks hooajaks ettevalmistamiseks Niitvälja Golfi greenkeepingu abi.
EGCC on erinevatel aastatel proovinud tõenäoliselt enamus lähenemisi, mis maailmas greenkeepingus on võimalik proovida. Aastate jooksul on olnud ka tulemusi, mida võib nimetada mõnel puhul ka õnnestumiseks ja paljudel juhtudel ebaõnnestumiseks. Oleme abi saanud nii European Tourilt kui agronoomidelt üle maailma, aga sellist kevadist tulemust, mida näha tahaksime, pole enamikel aastatel meie silmad näinud.
Pöördusime sel aastal Niitvälja Golfi poole, et uurida, kuidas nemad viimastel aastatel on õnnestunud talvehaigustest ennast eemal hoida või selle kahjusid minimaliseerida. Igal väljakul maailmas on aeg-ajalt probleemid, kuid minu hinnangul on Niitvälja areng olnud Eesti väljakutest greenkeepingu seisukohalt parim viimasel 4-5 aastal. Sel aastal olid nende griinid kohe kevadel viimase 15 aasta parimas korras. Müts maha heade konkurentide tegevuse osas!
Mul on hea meel, et Niitvälja nõustus oma know-how ja praktikate jagamisega. Suur osa sellest on sügisel väljaku ettevalmistus talveks, talvel tehtavad tööd ja võrdlemine meie protsessidega. Koostöö Niitvälja Golfi greenkeepinguga on esialgu poole aasta pikkune. See sisaldab perioodilist meie väljaku ja griinide ülevaatust ja ettepanekuid järgmiseks nädalaks-kaheks tegevuste osas. Julgen juba täna väita, et Niitvälja kogemus ja ettepanekud on meie meeskonnale olnud abiks ja tõstnud enesekindlust, et meil siiski on võimalik õnnestuda ka EGCC griinidel.
Oleme septembrist alates valmistunud talveks ja pritsinud griine erinevate ainetega, millest mõned annavad jõudu ja mõned kaitsevaid taimi võimalikke haiguste eest. Igal aastal on esimesed haigusnähud griinidel juba näha oktoobri teises pooles ja novembri alguses. Hetkel oleme õnnestunud sedavõrd, et sel aastal griinidel haigust ei ole, küll on griini ümbrustel ja tiiboksides seda näha. Selle tõttu ka viimasel kahel nädalal hoidsime Sea Course’i lahti talvegriinidega, et mängijad haigust griini ümbert jalgadega griinile ei levitaks. Stone Course on suvegriinidega avatud, seal meil talvehaigusega probleeme praktiliselt pole olnud aastate jooksul.
Soojus ja niiskus on haiguste levikuks ideaalsed tingimused. Ideaalmaailmas oleks parim, kui on kuiv, maa külmub ja tuleb maha ilus kohev lumi ning kevadel läheb soojaks ja lumi sulab kiiresti ära. Seda juhtub korra mõnekümne aasta jooksul ja mida aeg edasi, seda väiksem sellise stsenaariumi tõenäosus on. Sellele oleme juba kõik isegi oma lühikeste elude jooksul olnud ise tunnistajateks, et talved lähevad järjest soojemaks. Pole vaja aastasadade graafikuid võrrelda, et seda uskuda. Iga aastaga vajadus lumega võitlemisel greenkeepingu meeskondadel siin laiuskraadil aina suureneb. Pidev lume sulamine, uue peale tulek, vahepealsed plusskraadid, jälle külmumine ja jää teke on õrnale murule kõva väljakutse, et talvest hästi välja tulla.
Niitvälja Golfiga koostöö just seda kindlust meile annab. Selle sügise ja talve tehtud töö paneb aluse meie meeskonna protsessidele ka järgmisteks hooajavälisteks aegadeks. Nii meie enda kui ka EGCC puhul muru tervisega tegelemine on aastaringne tegevus. Mida tervemad oleme, seda väiksema tõenäosusega haigused meid ehk tabavad.
Ma ei saa siin kindlasti lubada, et 2023. aasta kevad on EGCC ajaloo kevadgriinide kvaliteedilt parim. Häid kevadeid on olnud meil ka varem (mõned korrad), kuigi võibolla seda on raske meenutada, eriti peale meie selle aastast hooaja algust. Küll aga saan olla kindel, et kasutame parimaid võimalikke seadmeid, aineid ja protsesse, mis kindlasti järgmisel kevadel on näha. Golfiväljakute areng on pikaajaline. Sellel talvel tehtu, õpitu ja kogetu annab kogu meeskonnale veel suurema kindluse 2023. aasta tegevustes ja 2024. aasta talvele vastu minnes.
Ma soovin tänada enda poolt nii Niitvälja Golfi juhti Aivar Riimetsa kui Niitvälja head-greenkeeper’it Kristel Mülle-Vaiku abi eest, mis juba on andnud EGCC’s tulemusi. Eesti golfikogukond on pisike – 18-rajalisi väljakuid on ainult seitse ning registreerituid golfimängijaid kokku suurusjärgus 4000, kellest aktiivseid klubide liikmeid 2800. Koostöö ja üksteise abistamine on kasuks kokkuvõttes mängijatele, kes iga aastaga järjest pikeneval golfihooajal saavad nautida golfikogemust veelgi enam. On see siis griinil muru, klubihoones teenindus või restoranides maitseelamused.
Kokkuvõtteks
Me otsustasime mitte kütta oma klubihoonet oktoobrist, mitte kasutada elektrit kahe 800-liitrise boileriga veesoojendamiseks, mitte hoida saunu sees, kui päevas käib läbi 5–10 inimest just selle tõttu, et raha mitte tuulde visata. Anname selle hoopis Niitväljale ja saame vastu head teenust, millest on pikaajaliselt kasu. Vabandan siin nende ees, kelle jaoks klubihoone teenused ka hilissügisel on olulised, kuid pean otsust õigeks ja pikaajaliselt EGCC aktsionäridele parimaks. Eks vaatame, mis see maailm meile järgmisel aastal kaela toob. Me teeme ikka oma asja edasi ja loodan, et golf pakub võimalust meile kõigile jätkuvalt ka järgmisel hooajal rahu ja rõõmu ning seda viimast juba kohe ka kevadel, kui väljakud avame.
Ilusat sooja sügise jätku!
Hanno Kross
AS EGCC juhatuse esimees
